Tapa vabastamise aastapäev, 9. jaanuar 1919, on päev, mis on talletatud mitte ainult ajalookirjutusse, vaid ka kunsti ja kunstnike loomingusse. Maximilian Maksolly õlimaal “Tapa vallutamine” jäi pärast Teist maailmasõda kadunuks, kuid leidis taaselustamise 2006. aastal, kui Viru malevlane Jaan Viktor tellis kunstniku Eino Kajalaineni käest sellest kuulsast maalist reproduktsiooni. Selle maali taaselustamine kandub edasi mitte ainult kunstilises vormis, vaid ka läbi ajaloolise narratiivi.
Maksolly maali loomise taga on huvitav lugu, kuidas kunstnik sai inspiratsiooni. Kaitseliitlased ja kaitseväelased etendasid kunstnikule näidislahingu Tapa vallutamisest, mis pakkus Maksollyle piisavalt inspiratsiooni, et luua oluline kunstiteos. See maal kannab endas mitte ainult visuaalset ilu, vaid ka sõjalise operatsiooni ja vabaduse võitluse hõngu.
Tapa vabastamise aastapäev ei ole lihtsalt minevikusündmus, vaid see on päev, mis elab edasi kunstis, kogukonna mälestustes ja ajaloos. Maal, mis kujutab Tapa vabastamist, ei ole pelgalt esteetiline nauding, vaid ka ajalooline dokument, mis kannab edasi rohkem kui 100 aastat tagasi toimunud võitluslikku vaimu.
Lisaks kunstile märgib Tapa vabastamise aastapäev ka sõjalise operatsiooni keerukust ja kangelaslikkust. Soomusrongide lahingud ja dessandimeeste võitlus Tapa vallutamise nimel annavad aimu tollastest keerulistest oludest. Kapten Anton Irv, kes juhtis soomusronge, osutus üheks Vabadussõja olulisemaks väejuhiks, kelle juhtimisel peeti mitmeid märgilisi lahinguid.
Tapa vabastamise aastapäev on võimalus austada neid, kes andsid oma panuse Eesti iseseisvuse nimel. Kapten Anton Irve roll ja tema mälestussammas Viljandis on näited sellest, kuidas ajalugu ja mälestused elavad edasi, inspireerides tulevasi põlvkondi. See päev peaks kutsuma meid mõtlema vabaduse hindamisele, kogukonna tugevdamisele ning mineviku ja oleviku ühendamisele.