Vastlapäev on Eestis tuntud rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse seitsme nädala ehk 49 päeva enne lihavõtteid. See langeb alati teisipäevale ja on seotud nii talve lõpu, kevade alguse kui ka vanade rahvakommete ja uskumustega.
Vastlapäeva tähistamine ulatub tagasi kaugetesse aegadesse ning selle juured on seotud nii Euroopa kristlike traditsioonide kui ka kohalike talupoja kultuuridega. Üks olulisemaid vastlapäeva kombeid on olnud kelgutamine – usuti, et mida pikem liug, seda pikem ja viljakam linakiud kasvas järgmisel hooajal. Seetõttu oli vastlapäev eriti oluline linakasvatajatele.
Samuti oli tavaks süüa seajalgu ja hernesuppi, kuna arvati, et see toob jõudu ja tervist. Vastlakuklid, mis on tänapäeval vastlapäeva lahutamatuks osaks, jõudsid Eesti traditsiooni hiljem. Need vahukoore ja vahel ka moosiga täidetud saiakesed on saanud üheks vastlapäeva kõige tuntumaks sümboliks.
Kuigi linakasvatuse tähtsus on vähenenud, elavad vastlapäeva traditsioonid edasi. Koolides ja pereringis korraldatakse vastla teemalisi üritusi, kelgutatakse, suusatatakse ja nauditakse vastlakukleid. Samuti toimub paljudes Eesti linnades ja külades vastlapäeva tähistamine, kus inimesed saavad osa võtta erinevatest tegevustest ja võistlustest.
Vastlapäev on Eesti kultuuris tähtis päev, mis toob kokku nii vanad rahvakombed kui ka tänapäevased lõbusad tegevused. See on aeg, mil saab nautida talverõõme, süüa maitsvaid vastlakukleid ja veeta aega pere ning sõpradega. Kuigi ajad muutuvad, jääb vastlapäev armastatud ja oodatud tähtpäevaks Eestis.